ma mõtlen et elu ongi perses ju

ema on igal pool ja kisab kõvemini

alati on vaja kõike üle ja paremaks rääkida

aga need viimase aja jaburused on täiesti perses ju

aga paljud asjad olid ju kogu aeg

takistamatult kõigi silmade all

kogu aeg

kellegi ei tekkind küsimustki et miks ma ise ei räägi või?

või otsiks üles või?

et mis inimene ise räägib vms

et mis paksu supi see ema mulle kokku keetis elus siis?

niisama vähe suhtleb, sellest ju ei piisaks vms

ega muust

kuidas saab mingi ema mingi lapse elu nii pea peale keerata?!

puudega või mitte

puudega / "puudega"

mis vahet seal on?

sellepärast need teised imestavadki et mis mu elus toimub

et nende elus ei toimu midagi

veel vähem toimub nende elus midagi mida nad ei soovi. või mis on lausa kahjulik