ega imelikkused ei alanudki ju autoga

vaid olid kogu aeg

miks eksisteerib ema kes tekitab juurde vaimse tervise probleeme?

ma 43a jooksul ei mäleta kedagi teist selliselt kahjustavat. kuigi ema mind enda sõnul kurja maailma eest aina kaitseb

lõpuks võibki ju minna kops üle maksa kui ema hakkab seletama kuidas tulebki võtta vana naine kes mind juhib nagu tema

on ka ideed et peaks olema hooldaja kes elaks minuga sest üksi ma ju ei saa?

a vaatame siis varasemaid asju

ma ei mäleta kui vana ma olin kui ma sain aru et emaga koos viibida ei ole hea sest ta "näkerdab" mu kallal

ülejäänud inimesed nii ei teinud, sellepärast ma nende juurde põgenesingi. laps ei peagi teadma, laps ainult tunneb

et siin on vale ja halb, seal on õige ja hea. ja sinna tulebki minna

muidugi ei jätnud ema midagi järgi

õige põrgu tuli majja kui hakkasin endale tüdrukuid leidma. siiani imestan mis saatana uss ema tagant nügib

ajal kui mobiiltelefonid olid hädaolukorraks. otsustas ema helistada ja rääkida kuidas tema horoskoobist luges kuidas inimene kellega ma kohtuma lähen muutub õhtupoole

juurde siis et ema on isegi kirjeldanud üleloomulike asjade tundmist, millest mina ei tea mitte midagi. samuti huvita miski sellega seonduv. ma olen puhas reaalteaduste poiss!

mis siis edasi läks

edasi kuulsin ma et pruunide silmadega tüdrukud on ettearvamatud ja paarisuhteks kõlbmatud

muuseas ma olin siis 23a

aga nii see on käinud kogu elu

kui ma ei täida ema käske siis on mul tekkinud nagu uus teismelise iga jne

see on juba asi iseeneses. kui tekkinud on uus teismelise iga siis on vana juba läinud ju. siis on inimene täiskasvanud ja edasine kontroll on ju jabur

vot sihukeste asjade pärast panigi ema ette et ta läheb sauelt ära. ma olin nõus. siis ema teatas kuidas töökaaslastele rääkis kuidas ta poeg ta välja viskas

ema on teatanud kuidas ta suhtleb tuttavate psühholoogidega et mida minu osas ette võtta, siis tuli jutuga et mul on paranoia ja mis kõik veel

käskude mittetäitmisel on ka ema öelnud et koguni hakkab omaette rääkima ja

pruunid silmad ei olnud ainus asi

oli ka halb et ei täideta täpselt tema soove

milliseid ema täpseid soove peab täitma täiskasvanud poja elukaaslane?

kahjuks on ette jäänud ka niisama poisid. mingid meessoost sõbrad

suhete purunemisel on aga ema õnnelik et halvad inimesed on ükskord ometi läinud

vahel on ema nutnud et kuidas tal ühtegi lapselast ei ole

siin on mitmeid tüdrukuid mis kõik ette jäid

kuidas ma saan kedagi armastada jne

ette jäid inimesed keda polnud nähtud kui ka inimesed keda oli nähtud

iseasi kas see ongi üldse adekvaatne tahta täiskasvanud inimese täiskasvanud lähedasi üldse enda jaoks üle valideerida niimoodi?

samuti pole olnud ühtegi reaalselt mõjuvat põhjust miks minu küljest tahta niimoodi inimesi ära kaksata

ükski mu tuttav ei joo ega suitseta. ei tarvita narkootikume. ei tegele kuritegevusega. nad ei löö mind

kuna neid omadusi ei ole siis teatas ema kuidas tema ei saa nendega suhelda normaalselt ja nüüd on nad minu jaoks ka halvad

ühesõnaga autistlikul pojal ei või olla endasuguseid tuttavaid

esiteks need teised ei taha mind. mina ei taha neid

ja kas üks EMA ei võiks olla ükskord ÕNNELIK et ta niigi omaette ainsal pojal on ka teisi inimesi

isegi vanaisale (tema isa) seletas ta selle eluajal midagi mille peale see nuttis ja kurtis et millised lapsed niimoodi tulevad

niiet küll on olnud häda kõigega

kõik inimesed jäävad ette. viisid on täiesti valimatud

küll ma olen peast segane et ma tahan ise omale suhtlemiseks inimesi valida. ja kõik see muu

ja siis hakkasin ma endale sissetulekut otsima

jälle ema ees

kuidas ma saan mingiks inseneriks kui mul haridust ei ole?

mina neid nimesid välja ei mõtle, las see jääda tööandja otsustada. ja reaalsuses ei ole ju vahet et ülikoolis õppinud ei ole

lõpuks vaatasin et ongi parem hakata ise midagi tegema. registreerisin äriühingu sest miks mitte. jälle emal häda miks

a jah screenshoti peal oleva naabrisirje saatsin ma kahjuks perse sest ka mina võin vihastada kui 30a jooksul inimeseloomal mõistus pähe ei tule

30a eest siis talle oli pinnuks silmas kuidas ma võisin nõmme tee alaealiste keskuses olles kanal 2 telekaamerale tunnistada et ema on halb

ma rääkisin seda veelgi. kuna ma kodus ei püsind siis peaks olema palju arhiivides kirjas miks

nüüd siis räägib ema kuidas ta ei oleks saanud ju lastele muusikat õpetada kui ta nii halb on

kahjuks see et ema hanna-liina võsat ja lea liitmaad (väga imelik tüdruk oli olnd) õpetas ei puhu pilli (what a pun!) kui ema kodus nii teeb

kusjuures kui ma ka imelikult käitun siis pole see ilmselt mõni ime kui ema mõistlikult ei käitu

nüüd viimati teatas mulle et ega mind ju keegi ei usuks. et ma võin rääkida palju kulub

võiks lüüa käega et 82a inimene räägib. kui teised just nii teekski

näiteks perearst käitub minuga otsekui rinnalapsega, rääkides üle mu pea ja nüüd ma ei ole julgenudki sinna enam ammu minna

perearstilt aga on vaja korduvsaatekirja päris tõsisele probleemile kus uuritaks uuesti ega mu parema munandi manuses olev moodustis ometigi ei kasva. näpu all õnneks ei ole

nii et mina ei tea mis mu elus toimub. miks ma ei ole saanud normaalselt elatud. miks on võitlused emaga iseseisvumise nimel

muid tülisid olnud ju ei ole

nüüd ma avastan et kuskilt abi ei saagi. vat ei teagi kas inimesed mõtlevad ise või nad tõesti kuulavad ema nii palju

kusjuures antud käitumine pole ju maailmas uudis

samuti ma ei kujuta ette miks peaks keegi kuulama täiskasvanud inimese ema

ja veel sellisel määral? just nagu oleks eestkostel

et ma saan samaaegselt panustada avatud lähtekoodiga tarkvaraprojektidesse ja perearsti ees olen ma imik kes oma rahuoluku pulsisagedust ei tea?

onju väga kahtlane?

ja siis ema veel vihastab et kuidas ma julgen teistele võõrastele ometigi rääkida mis kodus toimub

ema rääkis ka mulle diktofoni peale mitu tundi jutte kuidas kõik tehtu oli tema arust õige

ka isa suutis ema kuidagi ära peletada. kui olin 33 läksin isa ikkagi otsima

ema kogu aeg jalus kuidas ma saan nii halba ja hoolimatut inimest otsida

hull lugu kui keskealine inimene peab niimoodi jagelema

isa osutus heaks. hoolivaks. hoiatas ema eest ka

mina teda ei näinudki enam. ise tappis end ära. kas siis kartes eesnäärmevähi oppi või lihtsalt ta ei jaksand enam kõige sellega olla

a jah ma tean täpselt kes on hooliv ja mitte

nüüd siis ema kasutab kodust vara relvana et mind enda külge tagasi meelitada

eks ta ongi kahtlasemalt käituma hakanud. ma ei tea kuidas seda keegi ei näe?

kodus teeb asju, lööb käega pärast et ah las läks nii. ei ole teada kas unustab või teeb meelega

mulle üritab seletada kuidas seda ja toda ma ei oska ja

ei oskagi siit enam välja rabeleda

nagu emal on literally sada tuttavat. ma ei tea kas kõik need usuvad ema või?

samal ajal, need inimesed kes mul ema kiuste olemas on need ütlevad et õudne lugu

kuradi maailm see on selline?

õnneks psühhiaatrid pole ema kuuland, võibolla neil on kogemusi

igal juhul miks ma ei võiks olla omamoodi inimene kel on oma võimetele vastav elu

selle asemel ma pean jagelema emaga

kusjuures ilma emata saaks suurepäraselt hakkama

jumal hoidku, 12a mina käis üksi internaatkoolis jne. koju tagasi ei tahtnudki minna sest seal oli ju nii hea

naabritõnise peale olen ma ka vihane. seegi üritas mind lapsena otsekui kullakallisse koju tagasi suruda

tõnis rääkis midagi karmist elust mulle

elu ongi karm. aga mitte sellepärast et tõnise pea sees ma endiselt oma ema piisavalt ei austa

vaid et mul on ema kes kogu iseseisvuse täiesti sistaks teeb

niiet mina ei tea mis siin toimub

ju mu töötus ka pole probleemiks miks mul raske elada on

praegu ootan sotsosakonna vastust. mida ei pruugi aga tullagi sest sots pole kunagi rääkinud minu endaga

seegi on naljakas miks isegi ametiisikud lasevad mu elul niimoodi ümber ema pöörelda?

perearst pole mulle vastanud siiani milline luba on tal vastu mu tahtmist mu ellu segada mu ema

tal polegi seda luba

ka teistel pole

liigselt kontrolliv ema on samuti üks asi mida spetsialistid võiks märgata. isegi kui tavalised inimesed seda ei tee

mul oli ka tugiisikuid kes muutusid samuti otsekui ema headeks sõbrannadeks ja siis nad enam minu õigusi ei kaitsnud

teisest loobusin ise sest ei talunud seda

nii et ma olen lapsest peale kisendanud ja ikkagi on ema suutnud kõik jälle "korda" lakkuda

ja siis ema kiitis kuidas lastekaitse käis kodus uurimas milline see halb kodu on kus laps jalga laseb

midagi nad ei leidnud sest pähe ju ei näe emale

ja kuna kontroll käib ju muuga koos siis ongi ju

lapsevanema kontroll on ju asi kus tehakse midagi liiga palju. ka see on halb

niiet välja nagu ei saagi. kõik ju aitavad ju ema käpa alla tagasi